“Kui mina hakkan luulemaie…”

Emakeele eesti keele tähistamise päev (14 märts).
Kuulutame välja luuletuste esitamise virtuaalse konkursi „Kui mina hakkan luulemaie“ /Eesti luule talgud/ ja kutsume teid selles osalema ja luulet nautima!

Üritus on pühendatud eesti keelele kui meie maa riigikeelele. Traditsiooniliselt toimub võistlus virtuaalselt. 

Kuidas osaleda?

1. Valida koos täiskasvanuga üks eestikeelne laste luuletus. 
2. Täiskasvanu abiga õppida see pähe. 
3. Harjutada luuletuse ilmekat esitamist. 
4. Lugeda luuletus läbi peast, las täiskasvanu jäädvustab esituse kaamerasse. 
5. Palume laadida tehtud videod Facebooki üritusele „Kui mina hakkan luulemaie“. 
6. Kutsuda kõiki oma sõpru videot vaatama ja laikima. 

Konkursi tingimused:

1. Lapsel on soov luuletust ette kanda. 
2. Osalejad: 2-7 aastased lasteaialapsed Lääne-Harju vallast. 
3. Video pikkus – mitte rohkem kui 60 sekundit. 
4. Konkursil osalemine tähendab automaatset nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. 
5. Video üleslaadimise tähtaeg: 06. märts 2024. 
6. Video kaaskiri peab sisaldama järgmist: 

a. lapse eesnimi, perekonnanimi, vanus 
b. luuletuse pealkiri ja autori nimi 
c. lasteaia ja lapse juhendaja nimed.

7. FB sõprade hääletus on avatud kuni 11.03.2024 kl 00.00. 
8. Enim FB meeldimisi kogunud osalejat autasustatakse eriauhinnaga „Lääne-Harju Luuleleid“ 
9. Konkursil osalejad saavad mälestusdiplomid Lääne-Harju vallavalitsuselt. 
10. Iga lasteaed valib ise oma osalejate edutamise viisid ja kriteeriumid. 
11. Konkursi tulemused kuulutatakse välja 14. märtsil ürituse “„Kui mina hakkan luulemaie“ Facebookis ja Lääne-Harju vallavalitsuse kodulehel. 

Luule kui üks kirjanduse žanre on kujundliku kõne rikastamise allikas ja vahend, poeetilise kõrva, eetika- ja moraalikontseptsioonide arendamine.
Luule avardab arusaamist keskkonnast, arendab oskust peenelt tunnetada emakeele kunstilist vormi, meloodiat ja rütmi.
Poeetilised teosed tekitavad lastes emotsionaalse reaktsiooni. Luule lugemine ja pähe õppimine võimaldab lastel tabada kõne kaashäälsust, meloodilisust ning lahendada ka kõne helikultuuri kujundamise probleeme: see aitab hallata heli väljendusvahendeid (toon, hääletämber, tempo, hääle tugevus, intonatsioon), aitab kaasa selge diktsiooni arendamisele.