23. novembril toimus Paldiski lasteaias Sipsik lastevanemate klub “Lapsepõlve pärusmaa”, mis oli pühendatud üleminekule eestikeelsele haridusele. Kohtumisel osalesid mitte ainult meie lasteaia lapsevanemad ja esimese klassi õpilaste vanemad, vaid ka haridusvaldkonna kogenud eksperdid nagu Natalia Kond – Haridus- ja Noorteameti nõustaja; Helve Mandzolo – Paldiski Ühisgümnaasiumi direktor; Galina Juganson – Paldiski vene põhikooli direktor; Taive Kikas – Paldiski lasteaia Naerulind direktor.
Üks olulisemaid küsimusi, mida kohtumisel arutati, oli valitsuse otsus alates septembrist 2024. aastast õpetada lapsi lasteaedades ainult eesti keeles. Lapsevanemate klubi osalejad väljendasid sellele algatusele positiivset suhtumist, nähes selles saavutatavat ja olulist eesmärki keelelise integreerumise suunas.
Gümnaasiumi direktor Helve Mandzolo toetas lapsevanemaid ja avaldas tunnustust nendele lastele, kes edukalt kohanevad uute keelenõuetega, rõhutades samal ajal kooli valmisolekut pakkuda vajalikku tuge selles protsessis. Haridus- ja Noorteameti nõustaja Natalia Kond hindas samuti kõrgelt lasteaia Sipsik pingutusi strateegiate ja algatuste väljatöötamisel üleminekul eestikeelsele haridusele.
Eestikeelse hariduse küsimus, eriti laste emakeele kasutamine õppimise käigus, on viinud eriarvamusteni. Haridus- ja Noorteameti nõustaja Natalia Kondi soovitus rõhutas vajadust individuaalse lähenemise järele iga lapse puhul ja pakkus välja selle küsimuse lahendamise konkreetsete olukordade kontekstis. Ent kuigi mõned osalejad olid veendunud vajaduses võimaldada lastel kasutada oma emakeelt õppimise toetamiseks, jõuti üldiselt üksmeelele, et õppetöö peaks toimuma ainult eesti keeles. Seda seisukohta toetades tõdeti, et õpetajatel võib puududa oskus teistes keeltes ning seetõttu tuleks keskenduda eesti keelele kui peamisele õppekeeles. See ühine seisukoht aitab tagada selge suuna eestikeelse hariduse suunas, kuid jätab ruumi paindlikkusele individuaalsete vajaduste rahuldamisel.
Kohtumine tõi kaasa olulise otsuse: vastavalt hoolekogu kokkuleppele ja lasteaia kollektiivi otsusele võivad mõned üritused ja nõustamised vanematele jääda kodukeelde. See otsus on suunatud kultuurilise mitmekesisuse säilitamisele ja mugavuse tagamisele kõikidele haridusprotsessi osalejatele.
Lastevanemate klubi lõppes positiivses ja vastastikuses mõistmises, rõhutades vanemate, õpetajate ja ekspertide ühtsuse olulisust optimaalsete lahenduste leidmisel edukaks üleminekuks eestikeelsele haridusele. See algatus on eredaks näiteks koostööst ja vastastikusest mõistmisest laste tuleviku ning meie ühiskonna mitmekesisuse huvides.
Tagasiside Natalia Kondilt meie kohtumise kohta 23. novembril 2023:
“Tere, Natalja! Aitäh selle kohtumise eest ja võimaluse eest tutvuda päriselt😊. Olete võimas ja suure südamega juht.
Suured tänud ka minu poolt kogu kollektiivile selle päeva eest. Oli väga sisukas ja kasulik päev.
Mul on hea meel, et olen külastanud teie asutust ja tutvunud teie sõbraliku kollektiiviga.
Minu jaoks oli sisukas ja tuline arutelu õpetajatega päeval ja olen väga tänulik, et nad julgesid aktiivselt küsida ja oma kahtlustest rääkida. Teie õpetajad on professionaalid ning nende küsimused ja murekohad tõendasid seda (soov toetada last, soov olla hea õpetaja, soov ette valmistada kooliks).
Väga tähtis oli õhtune kohtumine lapsevanematega ja just teiste asutuste juhid tõid sinna lisaväärtuse. See on väike algus suurele integratsioonile, millest palju aastaid räägitakse. See kohtumine näitas, et koos on lihtsam ja mõnusam.
Tutvusin teie kokkuvõttega, olen sisuga nõus. Lisada soovin vaid seda, mida olen ka kohtumisel rääkinud, et kommunikatsioon ja kokkulepped lasteaia tasandil on tähtsad (kommunikatsioon ka lastega, kes saavad aru, mis toimub ja miks õpetaja kasutab eesti keelt ja kokkulepped, kuidas meie lasteaias asjad on: millal tõlgime, kui palju vene keelt kasutame, millised üritused on venekeelsed, kuidas suhtleme vanematega, kuidas hindame lapse arengut jne).“
Jõudu ja jaksu teile
Uute kohtumisteni
Natalia