Eestis on viimastel aastatel palju tähelepanu pööratud eesti keele säilimisele ja arendamisele. Üheks oluliseks algatuseks selles vallas on hariduse täielik üleminek eesti keelele. Seda teemat arutati 23.04.05 meie lasteaias lastevanemate klubis “Lapsepõlve pärusmaa”. Kutsutud olid järgmised eksperdid: Lääne–Harju vallavanem Jaanus Saat, haridusosakonna juhataja Liivi Siim, Paldiski Ühisgümnaasiumi direktor Helve Mandzolo, Paldiski vene põhikooli direktor Galina Juganson, Paldiski lasteaia Naerulind direktor Taive Kikas, Eesti keele maja piirkondlik koordinaator Lääne-Harju vallas – Valeria Siminko.
Meie lasteaia jaoks on eestikeelsele õppele ülemineku teema seda aktuaalsem, et praegu on meie õppekeeleks vene keel. Eelseisva eesti keele õpetamise lasteaias ja selle üleminekuga kaasnevad asjaolud tekitavad lapsevanematel palju küsimusi ja muresid. Näiteks see, et vene õpetajatel võib olla eesti keeles aktsent ja kuidas see lastele mõjub. Eesti gümnaasiumi direktor Helve Mandzolo aga kinnitab, et eesti keelele üleminek probleemiks ei saa olema. Ta märkis, et Eesti gümnaasiumil on palju kogemusi nende laste õpetamisel, kelle emakeel ei ole eesti keel ning kõik lapsed valdavad eesti keelt juba siis kui asuvad õppima 5. klassi. Lisaks ta rõhutas, et üks kooli peamisi ülesandeid on kõikidele lastele toe ja hariduse kindlustamine.
Nõustun eesti gümnaasiumi direktori arvamusega. Kuigi teisele keelele üleminek võib lapsevanemaid, lapsi ja õpetajaid hirmutada, üleminekut oluliselt hõlbustab haridusasutuste ja kogenud õpetajate toetus lastele ja täiskasvanutele. Lisaks on eesti õppekeelele üleminek oluline samm laste keeleoskuse ja konkurentsivõime parandamiseks tulevikus. Eesti keele õppimine juba varakult annab lastele rohkem võimalusi ühiskonda sulanduda ning avab tulevikus uusi võimalusi näiteks Eesti koolidesse ja ülikoolidesse astumisel. Kõigist eelistest hoolimata tekitab eesti õppekeelele üleminek lapsevanemates muret. Üks peamisi murekohti on hariduse kvaliteedi halvenemine venekeelsete õpetajate väheste teadmiste tõttu. Paljud lapsevanemad avaldavad arvamust, et tõhusaks keeleõppeks on vajalik, et õpetajad oleksid emakeele kõnelevad. Seetõttu arutati lapsevanemate klubis muuhulgas vene emakeelega õpetajate tugi- ja täiendkoolitusprogrammide juurutamist, mis aitavad neil omandada eesti keelt ja tõstavad õppekvaliteeti.
Samuti märgiti, et eesti õppekeelele üleminek ei tähenda vene keele täielikku väljajätmist õppetööst. Vene keelt hakatakse ikka õpetama, aga teise keelena. Loomulikult on uuele õppekeelele üleminek suur eesmärk, mis nõuab kõikidelt õppeprotsessis osalejatelt koordineeritud lähenemist. Eelkõige puudutab see haridusasutuste juhte, kes peavad olema valmis muutusteks ja omavaheliseks koostööks. Uute laste ja õpetajate haridusprogrammide loomine on ka üks väljakutseid, millega täna silmitsi seisame. See on oluline samm, mis võimaldab lastel paremini uue keelega kohaneda ja tõstab hariduse kvaliteeti üldiselt. Samuti võivad üleminekuprotsessis tekkida arusaamatused, mis tuleb ühiselt ja õigeaegselt lahendada, ilma et see tooks kaasa konfliktsituatsioone. Aga meie lasteaia meeskond on oma võimetes kindel ja valmis selleks väljakutseks. Teeme koostööd lapsevanematega, et pakkuda oma lastele parimat haridust. Oleme kindlad, et üheskoos ületame kõik raskused, mis võivad teel ette tulla. Täname kõiki klubiliikmeid ja peatse kohtumiseni!